1. ÜLDSÄTTED
1.1. Eesti Psühhiaatrite Selts (edaspidi: Selts) on Eesti Vabariigi psühhiaatrite, psühhiaatria
eriala residentide ja seltsi poolt valitud auliikmete mittetulunduslik ühendus, mis tegutseb
avalikes huvides psühhiaatriaalase arstiteaduse, täienduskoolituse, psühhiaatrilise abi ning
hoolekande arendamiseks ja oma liikmete kutseõiguste esindamiseks.
1.2. Selts on asutatud 28. aprillil 1989.a Tallinnas ja selle nimi on Eesti Psühhiaatrite
Selts. Käibes võib kasutada ka mitteametlikku ingliskeelset nimetust Estonian Psychiatric
Association.
1.3. Seltsi asukoht on Eesti Vabariik, Tartu.
1.4. Selts kui mittetulundusühing on eraõiguslik juriidiline isik. Tal on pangaarve, oma
nimetus ja vapiga pitsat, sümboolika ja muu vastav atribuutika. Ta esineb oma nimel
hagejana ja kostjana kohtutes ja vahekohtutes. Oma tegevuses juhindub Selts kehtivatest
õigusaktidest ja käesolevast põhikirjast (edaspidi: Põhikiri)
1.5. Selts vastutab oma kohustuste täitmise eest kogu talle kuuluva varaga. Seltsi liige ei
vastuta Seltsi kohustuste eest ega Seltsi liikmete kohustuste eest. Seltsi vara moodustub
muuhulgas:
1.5.1. sisseastumis- ja liikmemaksudest;
1.5.2. varalistest annetustest ja eraldistest;
1.5.3. tulust, mis saadakse seltsi põhikirja eesmärkidest tulenevatest tasuliste ürituste
korraldamisest ning Seltsi väljaannete kirjastamisest ja levitamisest;
1.5.4. muust tulust, mis on vajalik Seltsi põhikirjaliste tegevuste arendamiseks.
1.6. Selts on asutatud määramata tähtajaks.

2 EESMÄRK
2.1. Seltsi tegevuse eesmärgid on:
2.1.1. Eesti Vabariigi psühhiaatrite ja psühhiaatria eriala residentide ühendamine rahva vaimse
tervise kaitseks, psühhiaatrilise tervishoiukorralduse ja arstiabi täiustamiseks.
2.1.2. Eesti Vabariigi psühhiaatrite kutsehuvide esindamine ja kaitse riigivõimu- ning
valitsemisorganites, samuti muude asutuste ja ametiisikute ees.
2.2. Selts oma eesmärkide saavutamiseks:
2.2.1. korraldab teaduslike sümpoosiume, konverentse ja kongresse;
2.2.2. organiseerib oma liikmete täiendõppeüritusi ning osaleb oma liikmete
kvalifikatsioonitaseme hindamisel (pädevuse hindamisel)
2.2.3. töötab välja psühhiaatriaasutustes osutatava arstiabi kvaliteedi nõuded ning osaleb
kontrollkäikudel vastavalt pädevate asutuste ettepanekutele;
2.2.4. jälgib kutse-eetika nõuete täitmist oma liikmeskonnas ning inimesekesksete
tööpõhimõtete järgimist oma liikmete kutsetöös;
2.2.5. teeb ettepanekuid riigiasutustele ja kohalikele omavalitsustele, samuti
psühhiaatriaasutustele psühhiaatrilise arstiabi korralduse edendamiseks ning oma liikmete
kutseõiguste tagamiseks;
2.2.6. arendab koostööd teiste meditsiini ja psühholoogia erialade ühingute ja seltsidega,
samuti teiste riikide ja rahvusvaheliste erialaorganisatsioonidega;
2.2.7. korraldab oma liikmetele lisaks kutsealasele suhtlemisele kultuurilisi ning vaba-aja
veetmise üritusi.
2.3. Seltsil on õigus teha kõiki tehinguid, mis on vajalikud tema tegevuse eesmärgi
saavutamiseks, muuhulgas:
2.3.1. vallata, kasutata ja käsutada iseseisvalt kogu talle kuuluvat vara;
2.3.2. avada pangaarveid eesti Vabariigi ja välismaistes krediidiasutustes, samuti saada
krediiti pankadest.
2.4. Seltsi eesmärk ei ole oma liikmetele ainelise tulu saamine ja selle jaotamine. Selts
kasutab oma tulusid üksnes Seltsi põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks.
2.5. Seltsi halduskulud ei tohi ületada määra, mis on õigustatud tegevuse iseloomu ja
põhikirjaliste eesmärkidega.
2.6. Selts ei jaga oma vara või tulu ega anna materiaalset abi või rahaliselt hinnatavaid
soodustusi oma asutajale, liikmele, juhtimis- või kontrollorgani liikmele, temale annetusi
teinud isikule või sellise isiku juhtimis- või kontrollorgani liikmele ega nimetatud isikutega
seotud isikutele Tulumaksuseaduse § 8 punkti 1 tähenduses.

3 SELTSI LIIKMED NING NENDE ÕIGUSED JA KOHUSTUSED
3.1. Seltsi liikmeks võib olla psühhiaater, psühhiaatriks spetsialiseeruv arst-resident või Seltsi
poolt valitud auliige, kes täidab liikmelisusega kaasnevaid kohustusi. Seltsi poolt valitud
auliikmed võivad olla ka psühhiaatriaga piirnevate erialade kõrgharidusega spetsialistid.
3.2. Seltsi liikmel on õigus:
3.2.1. osaleda Seltsi liikmete üldkoosolekul ja seal hääletada;
3.2.2. olla valitud Seltsi juhtorganitesse;
3.2.3. saada Seltsi juhatuselt teavet Seltsi tegevuse kohta, muuhulgas teha ettepanekuid,
tutvuda dokumentidega, esitada arupärimisi, osaleda vaatlejatena Seltsi juhatuse
koosolekul;
3.2.4. võtta osa Seltsi korraldatavatest teadus-, täiendus- ja muudest üritustest;
3.2.5. taotleda Seltsi kaitset ja volitada Seltsi kaitsma oma kutsehuve ja -õigusi;
3.2.6. kasutada Seltsi juhatuse poolt kindlaksmääratud korras Seltsi sümboolikat;
3.2.7. saada valitud Seltsi auliikmeks – vastava statuudi kinnitab Seltsi liikmete üldkoosolek
Seltsi juhatuse ettepanekul.
3.3. Seltsi liige on kohustatud:
3.3.1. täitma Seltsi põhikirja nõudeid;
3.3.2. täitma Seltsi liikmete üldkogu ja juhatuse otsuseid;
3.3.3. tasuma liikmemaksu, mille suuruse üle otsustamine kuulub üldkoosoleku pädevusse.
3.3.4. hoidma ja otstarbekalt kasutama Seltsi vara ja vahendeid.
3.4. Seltsi juhatus peab Seltsi liikmete registrit, kuhu kantakse Seltsi liikmete kohta
järgmised andmed:
3.4.1. ees- ja perekonnanimi;
3.4.2. isikukood (füüsilise isiku puhul, kellel isikukood puudub – sünniaeg);
3.4.3 e-posti aadress
3.4.4. Seltsi liikmelisuse tekkimise ja lõppemise aeg ja alus.
3.5. Liikmelisus Seltsis ei ole üleantav ega päritav.
3.6 Seltsi auliige valitakse Seltsi liikmete üldkoosoleku poolt Seltsi juhatuse ettepanekul.
Auliige on Seltsi liikmemaksust vabastatud.

4 SELTSI LIIKMEKS VÕTMISE TINGIMUSED JA KORD
4.1. Seltsi liikmeks astumiseks tuleb esitada kirjalik avaldus Seltsi juhatusele.
4.2. Seltsi liikmeks vastuvõtmise otsustab Seltsi juhatus.
4.3. Seltsi liikmeks vastuvõtmise kuupäevaks loetakse vastav juhatuse otsuse tegemise päev.
Kui on keeldutud isikut vastu võtmast Seltsi liikmeks, peab otsusest keeldumise kohta nähtuma
põhjus, mille alusel liikmeks vastuvõtmisest keelduti.
Vastava otsuse ärakiri saadetakse 10 päeva jooksul sellekohase otsuse tegemise päevast
arvates isikule, keda ei võetud Seltsi liikmeks.
4.4. Isik, keda ei võetud Seltsi liikmeks, võib vaidlustada p.-s 4.3 nimetatud Seltsi juhatuse
otsuse seaduses ettenähtud korras ja tähtaja jooksul.

5 SELTSI LIIKMELISUSE LÕPPEMINE
5.1. Seltsi liige võib Juhatusele esitatava kirjaliku avalduse alusel Seltsist välja astuda
eeldusel, et oleksid täidetud tema kohustused Seltsi ees.
5.2. Punktis 5.1. nimetatud juhul loetakse liige Seltsist väljaastunuks arvates jooksva
majandusaasta lõpust, kui Seltsi juhatus ei otsusta teisiti.
5.3. Liikmelisus Seltsis lõpeb füüsilisest isikust Seltsi liikme surma korral, samuti muul
seaduses ette nähtud alusel.
5.4. Liikme võib Seltsist välja arvata Seltsi juhatuse otsusel, kui ta ei vasta p. 3.1 nõuetele, ei
ole 2 aastat järjest tasunud liikmemaksu, on rikkunud Seltsi põhikirja või arstieetika norme või
kahjustab Seltsi olulisel määral, samuti muul seaduses sätestatud alusel. Liige loetakse sellisel
juhul Seltsist väljaarvatuks arvates vastava otsuse tegemisest, kui otsuses ei ole ette nähtud
hilisemat tähtpäeva.
5.5. Liikme väljaarvamise kohta tehtud otsuse ärakiri tuleb saata Seltsist väljaarvatud
liikmele 10 päeva jooksul otsuse tegemise päevast arvates.
5.6. Isik, kes arvati Seltsist välja juhatuse otsuse alusel, võib nõuda väljaarvamise otsustamist
üldkoosoleku poolt.

6 SELTSI TOETAJAD NING NENDE ÕIGUSED JA KOHUSTUSED
6.1 Seltsil on toetajad (toetajaliikmed), kes ei ole liikmed mittetulundusühingu seaduse §12
mõistes. Toetajate hulka arvamise ja väljaarvamise otsustab juhatus.
6.2 Seltsi toetajatel on õigus osaleda Seltsi üldkoosolekul vaatlejana, võtta osa Seltsi
korraldatavatest teadus-, täiendus- ja muudest üritustest;
6.3 Seltsi toetajad tasuvad aastamaksu, mille suuruse üle otsustamine kuulub üldkoosoleku
pädevusse.

7 ÜLDKOOSOLEK
7.1. Seltsi kõrgemaks juhtimisorganiks on Seltsi liikmete üldkoosolek (edaspidi: Üldkoosolek),
kus igal Seltsi liikmel on üks hääl.
7.2. Üldkoosoleku ainupädevusse kuulub:
7.2.1. põhikirja muutmine;
7.2.2. majandusaasta aruande ja eelarve ning selle täitmise aruande kinnitamine;
7.2.3. Seltsi juhatuse revisjonikomisjoni liikmete määramine ja tagasikutsumine, samuti
nende arvu, volituste tähtaja, pädevuse ning tasustamise aluste ja korra ning valimise
protseduuri kehtestamine;
7.2.4. Seltsi lõpetamise, ühinemise või jagunemise otsustamine;
7.2.5. Seltsi teiste ühenduste liikmeks astumise otsustamine;
7.2.6. Seltsi juhatuse tegevuse või otsuste peale esitatud kaebuste lahendamine;
7.2.7. Seltsi sisseastumis- ja liikmemaksu suuruse ja tasumise korra kehtestamine;
7.2.8 Toetajate aastamaksu suuruse ja tasumise korra kehtestamine
7.2.9. Seltsi muude küsimuste otsustamine, mida ei ole seaduse ega põhikirjaga antud
Seltsi juhatuse pädevusse.
7.3. Üldkoosolekud on korralised ja erakorralised. Korraline üldkoosolek kutsutakse kokku
Seltsi juhatuse poolt vähemalt korra aastas majandusaasta aruande kinnitamiseks.
7.4. Erakorraline Üldkoosolek kutsutakse Seltsi juhatuse poolt kokku, kui seda nõuavad Seltsi
huvid, samuti kui seda on nõudnud vähemalt 1/10 Seltsi liikmetest.
7.5. Üldkoosoleku kokkukutsumisest peab Seltsi juhatus Seltsi liikmetele ette teatama vähemalt
seitse päeva enne Üldkoosolek toimumist. Üldkoosoleku kokkukutsumise teates tuleb teatavaks
teha vähemalt Üldkoosoleku toimumise aeg ja koht ning selle päevakord. Kui juhatus ei ole
ettenähtud tähtajaks üldkoosolekut kokku kutsutud, on Seltsi liikmetel õigus koosolek kokku
kutsuda samas korras juhatusega. Üldkoosoleku võib läbi viia tervikuna füüsilise koosolekuna,
osaliselt füüsilise koosolekuna ja osaliselt elektrooniliste vahendite abil või tervikuna
elektrooniliste vahendite abil.
7.5.1 Üldkoosolekul elektrooniliste vahendite abil osalemine toimub tsiviilseadustiku üldosa
seaduse §-s 331 sätestatud korras.
7.5.2. Üldkoosoleku läbiviimisel elektroonselt teavitatakse liikmeid sellest vähemalt 7 päeva
ette, saates asjakohase tehnilise info (veebilink ja muud nõuded elektroonilisel koosolekul
osalemiseks) liikmetele e-posti aadressile. Päevakorrale lisatakse juhend virtuaalkanali
kasutamise, hääletusprotseduuride läbi viimise jm asjakohase teabega.
7.6. Üldkoosolek on otsustusvõimeline, kui sellel osaleb või on esindatud üle poole Seltsi
liikmetest. Seltsi liiget võib lihtkirjalise volikirja alusel esindada teine Seltsi liige. Üks liige
võib esindada maksimaalselt 3 liiget.
Kui Üldkoosolekule ei ole tulnud nõutav arv liikmeid, tuleb sama päevakorraga Üldkoosolek
uuesti kokku kutsuda, teatades sellest ette vähemalt seitse päeva. Teistkordselt kokku kutsutud
Üldkoosolek on otsustusvõimeline, kui osaleb vähemalt kolm liiget.
7.7. Üldkoosoleku otsus on vastuvõetud, kui selle poolt hääletab üle poole Üldkoosolekul
osalenud ja esindatud Seltsi liikmetest, kui seaduse või põhikirjaga ei ole ette nähtud suurema
häälteenamuse nõuet. Põhikirja p-des 7.2.1.-7.2.5. ja 7.2.7-8. nimetatud otsused on vastu
võetud, kui nende poolt hääletab vähemalt 2/3 Üldkoosolekul osalenud või esindatud Seltsi
liikmetest.
7.8. Üldkoosoleku sisu ja vastuvõetud otsused kantakse protokolli. Protokollile kirjutavad alla
koosoleku juhataja ja protokollija, kes valitakse Üldkoosoleku poolt pärast koosoleku avamist
juhatuse esimehe poolt. Protokolli lisaks on ärakirjad osalejate nimekirjast, eriarvamustest ning
esitatud kirjalikest ettepanekutest ja avaldustest.
7.9. Üldkoosoleku otsus loetakse vastuvõetuks ja kehtivaks ka ilma p-des 7.3-7.8. ettenähtut
järgimata, kui otsuse poolt hääletavad kirjalikult kõik Seltsi liikmed. Seltsi liige, kes otsuse
tegemisel ei hääleta, loetakse hääletanuks otsuse vastu. Hääletamistulemuste kohta koostab
Seltsi juhatus hääletusprotokolli, kus näidatakse hääletamistulemused. Protokollile kirjutab
alla Seltsi juhatuse esimees.

8 JUHATUS
8.1. Seltsi täidesaatvaks juhtimis- ja esindusorganiks ning Seltsi igapäevase tegevuse
korraldajaks on Seltsi juhatus (edaspidi: Juhatus), kes valitakse Üldkoosoleku poolt kolmeks
aastaks, kui Üldkoosoleku otsuses ei ole ettenähtud lühemat volituste tähtaega. Üldkoosolek
võib igal ajal ning põhjust avaldamata otsustada Juhatuse liikmete tagasikutsumise, kusjuures
juhatuse liikmete Põhikirjas loetletud õigused ja kohustused nende tagasikutsumisel lõpevad.
8.2. Juhatuses on vähemalt kolm liiget. Juhatuse liikmed valivad endi seast juhatuse
esimehe, kaks aseesimeest, lisaks sekretäri ja laekuri. Seltsi liige võib olla valitud juhatuse
esimeheks kuni kaheks ametiajaks järjestikku.
8.3. Juhatuse liikmed juhivad ja esindavad Seltsi. Juhatuse esimees ja aseesimehed võivad
esindada Seltsi kõigis õigustoiminguis üksinda, teised juhatuse liikmed aga üksnes koos
nendega. Üksikute õigustoimingute tegemiseks võib Seltsi juhatuse esimees volitada ka
teisi juhatuse liikmeid või kolmandaid isikuid.
Juhatuse pädevuses on muuhulgas:
8.3.1. Seltsi põhikirjalise tegevuse praktiline korraldamine, põhi- ja käibevahendite
soetamine;
8.3.2. Seltsi asjaajamise ja arvestuse korraldamine;
8.3.3. Seltsi majandustegevuse korraldamine, tulude ja kulude arvestuse ning raamatupidamise
korraldamine;
8.3.4. Seltsi vara ja vahendite käsutamine, lepingute sõlmimine ja muude õigustoimingute
tegemine; krediidiasutustes arvelduskontode ja muude arvete avamine;
8.3.5. Üldkoosoleku ettevalmistamine ja kokkukutsumine.
8.4. Juhatuse liikmete õigused ja kohustused võidakse täpsemalt määrata nendega
sõlmitavates lepingutes. Lepingu sõlmimise, muutmise ja lõpetamise otsustab Üldkoosolek,
kes määrab ka isiku, kes Seltsi nimel lepingule alla kirjutab.
8.5. Mitte harvem kui üks kord kuue kuu jooksul toimuvad juhatuse koosolekud, mille
kutsub kokku juhatuse esimees. Juhatus on otsustusvõimeline, kui koosolekust võtab osa
vähemalt 2/3 Juhatuse liikmetest. Juhatuse otsused võetakse vastu koosolekul osalenud
Juhatuse liikmete poolthäälte enamusega. Häälte võrdse jagunemise korral on otsustav
juhatuse esimehe hääl. Igal juhatuse liikmel on üks hääl. Koosoleku käigu ja otsuse kohta
koostatakse protokoll.
8.6. Juhatuse otsus loetakse vastuvõetuks ja kehtivaks ka ilma p.-s 8.5. ettenähtud
järgimata, kui otsuse polt hääletavad kõik juhatuse liikmed. Juhatuse liige, kes otsuse
tegemisel ei hääleta, loetakse hääletanud otsuse vastu. Hääletustulemuste kohta koostab
juhatuse esimees hääletusprotokolli, kus näidatakse hääletuse tulemused. Protokollile
kirjutab alla Seltsi juhatuse esimees.

9 JÄRELEVALVE
Üldkoosolek moodustab Seltsi finantsmajandusliku tegevuse üle järelevalve teostamiseks
revisjonikomisjoni, määrates ka selle pädevuse.

10 STRUKTUURIÜKSUSED
Seltsi liikmed võivad organiseeruda erialasektsioonidesse ja piirkondlikesse ühendustesse,
kui selleks avaldab soovi vähemalt 10 Seltsi liiget. Nimetatud ühendused kuuluvad
registreerimisele Seltsi juhatuse poolt.

11 ARUANDLUS
11.1. Seltsi majandusaastaks on kalendriaasta 1. jaanuarist kuni 31. detsembrini.
11.2. Juhatus korraldab Seltsi raamatupidamise ja esitab igal aastal seaduses ettenähtud
aegadel ja korras Üldkoosolekule läbivaatamiseks ja kinnitamiseks majandusaasta aruande ja
tegevusaruande, eelarveprojekti ja aruande eelmise majandusaasta eelarve täitmise kohta.

12 SELTSI LÕPETAMINE, ÜHINEMINE JA JAGUNEMINE
12.1. Seltsi lõpetamine, likvideerimine, ühinemine ja jagunemine toimub seaduses
ettenähtud korras. Seltsi likvideerijad määrab Üldkoosolek.
12.2. Ühingu lõpetamise korral antakse pärast võlausaldajate nõuete rahuldamist alles
jäänud vara üle nimekirja kantud ühingule või avalik-õiguslikule juriidilisele isikule.

13 SÄTETE KEHTETUS
Kui põhikirja mõni säte on või muutub kehtetuks, jääb põhikiri muus osas kehtima. Sellisel
juhul tuleb kehtetu säte liikmete Üldkoosoleku otsusega ümber formuleerida või seda
täiendada, nii et oleks võimalik saavutada kehtetu sättega järgitud eesmärki. Sama kehtib siis,
kui Põhikirja rakendamisel ilmneb täiendamist vajav lünk.

Eesti Psühhiaatrite Seltsi põhikiri on kinnitatud liikmete üldkoosolekul 03.06.2022 a.

Anne Kleinberg
Eesti Psühhiaatrite Seltsi juhatuse esimees